Generatiivne tehisintellekt (ingl. Generative AI) on tehisintellekti haru, mis loob uut sisu — teksti, pilte, koodi, videot, heli — vastates kasutaja küsimustele või antud juhistele. See on viimaste aastate kõige kiiremini areneva tehnoloogia valdkond.
Kuidas generatiivne AI töötab?
Generatiivsed mudelid (näiteks suured keelemudelid nagu GPT-5, Claude Opus, Gemini Ultra) on treenitud tohutul hulgal andmetel — internetil, raamatutel, koodibaasidel. Treenimise käigus õpib mudel statistilisi mustreid: milline sõna järgneb tavaliselt teisele sõnale, mis kontekstis kasutatakse mingeid mõisteid jne.
Pärast treenimist mudel ei “tea” otseseid fakte, vaid ennustab kõige tõenäolisema järgneva sõna (token) etteantud konteksti põhjal. See lihtne mehhanism võimaldab luua keerukaid vastuseid ja sisutust.
Peamised tüübid
1. Tekstigeneraatorid (LLM)
Suured keelemudelid: ChatGPT, Claude, Gemini, Llama. Suudavad vestelda, kirjutada koodi, koostada dokumente, tõlkida.
2. Pildigeneraatorid
Midjourney, DALL-E, Stable Diffusion, Flux. Loovad pilte tekstikirjelduse põhjal.
3. Heli- ja videogeneraatorid
ElevenLabs (hääl), Suno (muusika), Runway (video), Sora (OpenAI video).
4. Koodigeneraatorid
GitHub Copilot, Cursor, Claude Code — kirjutavad ja muudavad koodi.
Eesti kontekstis
Eesti keelega töötamiseks sobivad enim:
- Claude — kõige parem eesti keele tugi suurte mudelite seas
- Texta.AI — Eesti idufirma, fine-tune’itud eesti keelele
- KrattAI — Eesti riigi assistent
Riskid ja eetika
- Hallutsinatsioonid — mudel võib kindlalt esitada valeväiteid
- Deepfake’id — pilte ja videoid saab võltsida
- Plagiaadirikkumised — treeningandmed sisaldavad sageli autoriõigusega kaitstud sisu
- Töökohtade kadu — paljud rutiinsed loomingulised ülesanded automatiseeruvad
Euroopa Liit kehtestas 2024. aastal AI Acti — esimese tervikliku regulatsiooni AI valdkonnas maailmas.