Tehisintellekti väljamõeldised jõudsid Eesti kohtusse — ja läksid kalliks maksma. Tallinna halduskohus trahvis 10 inimest, kes esitasid kohtule kaebuse, mille allikad olid tehisintellekti välja mõeldud. See on selge hoiatus kõigile, kes kasutavad AI-d tõsiste dokumentide koostamiseks.
Mis juhtus?
Kaebuse esitajad vaidlustasid raieloa ja viitasid oma dokumendis teadustöödele lageraie tagajärgede kohta. Probleem oli aga selles, et viidatud Eesti teadlasi pole olemas ning kirjeldatud teadustöid ei õnnestu kuskilt leida. Need olid tehisintellekti väljamõeldud — nähtus, mida nimetatakse AI hallutsinatsiooniks, kus mudel esitab olematuid fakte täie enesekindlusega.
Trahvid ja kohtu seisukoht
Kohus määras ühele kaebuse esitajale 150-eurose ja ülejäänud üheksale 50-eurose trahvi. Riigikohus kaebust menetlusse ei võtnud.
Kohtu hinnangul on „üldteada, et tehisintellekt võib anda eksitavat või lausa valet infot”. Kaebuse esitajad väitsid, et AI kasutamine pole keelatud ja neil polnud kavatsust kohut petta — kuid see neid trahvist ei päästnud.
Mida sellest õppida?
Juhtum on Eesti kontekstis märgiline: tehisintellekt mõtleb allikaid, viiteid ja fakte juurde nii veenvalt, et neid on raske päris infost eristada. ChatGPT ja teised vestlusmudelid võivad esitada olematuid uuringuid, kohtulahendeid või seadusesätteid täie kindlusega.
Reegel on lihtne: kontrolli alati AI antud allikad üle, enne kui neile ametlikus dokumendis tugined. Uurimiseks sobivad paremini tööriistad, mis näitavad allikaviiteid — näiteks Perplexity —, kuid ka nende viited tuleb üle vaadata. Tehisintellekt on suurepärane abiline, mitte aga kontrollimata tõeallikas.
Vaata ka: Perplexity (AI allikaviidetega) · ChatGPT arvustus · AI ja turvalisus
Allikas: ERR (rus.err.ee), Tallinna halduskohus.